Teedefirmad TREV-2 ja KMG on viimase paari aasta jooksul koondanud kokku paarsada töötajat, ettevõtteid räsivad raha rööviv asfaldiäri ning töötajad, keda enam valdkonda tagasi ei meelita.
TREV-2 juht Sven Pertens nentis, et teedeäris on praegu raske aeg ning pole põhjust loota, et koondatud töötajad raskuste leevenedes valdkonda tagasi tuleks. “Inimesi on läbi aastate koolitatud, ettevõtted on üksteiselt töötajaid üle ostnud, ja kui jõuab kätte olukord, kus need samad inimesed tuleb ära saata teadmisega, et nad on mingis osas valdkonnale kadunud … Kahju on ühepäevaperemehe kombel asju ajada,” tunnistas Pertens. “Aga see äri on riigi rahastuse põhine,” viitas Pertens sellele, et riik suunab teedeehitusse kõlisevat kasinalt.
Pertensi sõnul alustas TREV-2 koondamistega juba 2022. aastal ning liikus rahulikus tempos – alguses paari inimese, hiljem viie-kümne inimese kaupa. “Oleme jõudnud faasi, et rohkem suuremaid koondamisi ei tule, oleme praegusele turuolukorrale vastava taseme saavutanud.”
Äripäeva Infopanga põhjal töötas 2022. aasta teises kvartalis TREV-2s 349 inimest. Mullu samal perioodil 306 ja selle aasta esimeses kvartalis juba 253 inimest.
Lähemad paar aastat teedehitajatele Pertensi sõnul midagi väga head ei tõota. Kui vahepeal on räägitud, et gigaprojekt Rail Baltic peaks pakkuma vähenenud töödele kompensatsiooni, sest ka seal asjad venivad.
Pertens kinnitas sarnaselt varasemaga, et löögi all on just asfaldivaldkond, millele ettevõte on juba mitu aastat peale maksnud. Firma ise on oma võimekuse kärpinud ühe kolmandikuni varasemaga võrreldes.
Ja ettevõtte laual on küsimus, kas hoida sedagi valdkonda veel elus ja peale maksta, sest teid ju ei ehitata, või panna kinni. “Kui millalgi on tarvis asfalti panna, siis läheb hind üles, kuskil ümberkaudsetest riikidest tulevad firmad mahtu tegema.”
Koondamine ongi ainus variant
Koondamisteed, küll kiiremini, on läinud ka teedeehitaja KMG OÜ. Firma juhatuse liige Indrek Pappel tõdes, et KMG ostis kunagi soomlastele kuulunud YIT teede-ehituse, kui selle palgal oli umbes 170 inimest ja tänaseks on järel suurusjärk 70. „Eks me ole samasuguse koondamise läbi teinud riigi rahastuse muutuse tõttu. Ega meil töövõtjatena muud teha pole kui kohaneda selle olukorraga,“ lisas Pappel.
Eesti Taristuehituse Liidu tasandil käidi tee-ehituse olukorda valitsuserakondadele tutvustamas juba eelmisel aastal enne riigieelarve vastuvõtmist. Kui numbrid jäävad nii väikeseks, nagu nad täna on, siis Pappeli sõnul ongi ettevõtjad lihtsalt sunnitud koondama, muid variante pole.
„Selles mõttes kurb. Asfalt on väga spetsiifiline valdkond, sinna ei tule keegi koolipingist kohe tööle, tõsiseks tehaseoperaatoriks või laoturijuhiks õpitakse 3–5 aastat,“ sõnas Pappel.
Tema sõnul on Rail Baltic infraehitajatele kindlasti päästerõngas, samas asfalteerijatele lisandub kaduvväike number väikseid lõike ehk ristumisi olemasoleva maanteevõrguga. „Eesti teede korrashoiule see kahjuks midagi juurde ei anna – spetsiifika on ka täiesti teistsugune mulla- või katenditöödel, neid pole võimalik ühte patta panna.“
Kui palju on taristuehitusest riigi alarahastuse tõttu töötajaid kadunud, on Pappeli sõnu raske hinnata, sest ettevõtted konkureerivad ja absoluutnumbrid tulevad nähtavale aastaaruannete baasil. „Need ettevõtjad, kellel oli asfalti seltskonda korralikult – meie näitel neljast brigaadist üks on järel. Kaks kolmandikku inimeste arvust on tulnud koondada, sest maht on lihtsalt nii palju kukkunud.“
Nii taristuehituse liidu kui ka KMG juhatuses tegutseva Indrek Pappeli sõnul läheb Eesti käitumine talupojapoliitikaga vastuollu, sest ühel hetkel on selge, et teedevõrk intensiivselt laguneb ja ühiskonnana oleme ilmselt sunnitud sinna paar aasta jooksul tõstma väga suuri summasid. Selleks ajaks, kui ehitus paisu tagant käima läheb, maksavad tööd tunduvalt rohkem, sest ressurssi pole, või kui keegi välismaalt ka appi tuleb, siis hoopis teises suurusjärgus hindadega, mida me siin paberil ette kujutada oskame.
Pappeli sõnul on Soome teede-ehituse turul analoogne olukord, kui mullu oli väga suur langus ja tänaseks on asfaltkatendite töö maht neljakordseks tõusnud. See tähendab, et inimesed peavad töötama tunduvalt pikemalt suve läbi ja töömahu äkilise hüppe tõttu on ka liikluses palju takistusi.
„Eks me näeme tõenäoliselt sama asja Eesti turul. Kurb, et head pojad oleme ära kaotanud ja peame ettevõtjatena uuesti nullist alustama,“ sõnas Pappel. Kas põhjanaabrite turu taastumisest oleks võimalik ka Eesti tee-ehitajatel võita, ei osanud ta öelda, kuid kinnitas, et huvi võimalusi uurida on olemas.
„Ehitus on lokaalne äri, seda enam just asfaldi puhul. Sobilikku ilmastikku on Eestis väga lühike periood, saad mais alustada ja oktoobris lõpetada. Me kindlasti näeme, et mingid šansid [Soomes] on, aga ma pole kursis, et kellelgi oleks väga raporteerida, et Soomest on head mahtu pakutud.“
Kahte sorti firmasid
Kui TREV-2 ja KMG on koondanud paari aastaga sadakond inimest, siis näiteks suur konkurent Verston paistab silma stabiilse töötajate arvu poolest.
Pertens nentis laiemalt, et ehitusturul paistab olevat kahte sorti lähenemist: konservatiivne, nagu TREV-2-l endal ehk kärbitakse. kui mahtu pole, ja optimistlik, mis tähendab, et ettevõtte eesmärk on minna mahu peale välja. See tähendab odava hinnaga tööde tegemist, aga suures mahus. “Kui hind liiga odav, tekivad likviidsusprobleemid. Kui turg sarnaselt edasi jätkub, siis ei ole kasumiga töid peale tulemas,” loetles ta ohte.
Samuti näeb Pertens, et juba on pisemad valdkonnas tegutsevad firmad sattunud raskustesse: märgata on hilinemist, venitamist ja maksete ajatamist.
Millal võiks jõuda asi pankrottideni? Pertens leidis, et üleöö niisuguseid asju siiski oodata ei ole, kui asjad peaksidki halvaks minema, võtab lõplik kustumine kaks-kolm-neli aastat aega.
Allikas: Äripäev
